Suchergebnisse
Suchergebnisse:
Vor 16 Stunden · Eesti on taasiseseisvusaja teises pooles oma arengutega läinud täiesti teises suunas, kui seda kavatseti Laulva revolutsiooni ajal, ja üheks selle näiteks on nii eestlaste endi, Eesti kodanike kui ka välismaalaste lugupidamatu suhtumine eesti keele kui riigikeele staatusesse. Eriti kurb on see, kui eestlased ei väärtusta oma emakeelt riigikeelena. Laupäev Kristiine keskuse ühes ...
14. März 2024 · Avaleht | Eesti Jahimeeste Selts. Aktuaalne. Kokkutuleku laskmisvõistluse ajakava. EJS-i eelinfo 3.06-9.06. Täna saab veel soodushinnaga kokkutuleku pileteid! mai 31, 2024. Konverents OMA NAHK – Kuidas väärtustada ühiskonnas jahisaaki. EJS sõidab Riihimäele jahimessile – kiirusta registreerimisega! Volikogu toimub 11. juunil Raplas.
Leping toetab Eesti süvatehnoloogia ettevõtteid nende sisenemisel Singapuri turule ning aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiasaavutuste rakendamisele ärilistel eesmärkidel. EISi juhatuse liikme, rahvusvaheliste teenuste juhi Liina Maria Lepiku sõnul on süvatehnoloogia sektor Eestis teinud märkimisväärse arenguhüppe, kasvades esimeses kvartalis möödunud aastaga võrreldes ligi 40% ja ...
Kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil 1989–2000 vähenes Eesti faktiline rahvastik 215 985 inimese ehk 13,7% võrra ja alaline rahvastik 195 610 inimese ehk 12,5% võrra. 2000. aasta rahvaloenduse järgi rahvaarv märgatavalt vähenes, mille põhjustasid nii väljaränne kui ka negatiivne loomulik iive.
Koduleht vahendab seltsi tegemisi, koondab ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse alaseid õppematerjale, jagab infot ainevõistlustest ja seltsi üritustest. Kõige värskemad uudised ilmuvad seltsi ajaveebis. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts rajati 1993. aastal, sellesse kuulub ligi 400 liiget.
EJS annab välja Eesti ainukest jahindusalast ajakirja Eesti Jahimees. Eesti Jahimeeste Selts esindajana rahvusvahelistes organisatsioonides Suurimaks, maailma kõikide riikide jahimehi ühendavaks organisatsiooniks on CIC ( Conseil International de la Chasse et de la Conservation du Giber , vabas tõlkes Ülemaailmne jahindus- (ulukite) ja ...
Eestis omas teist elukohta 93 000 inimest ja välismaal 27 000 inimest. Kõige sagedasem teise elukoha välisriik on Soome, kus asuvad enam kui pooled välismaistest teistest elukohtadest. Eestisiseselt on teised elukohad jagunenud pea pooleks – kas püsielukohaga samas maakonnas või erinevas maakonnas.
